London

LÕPUKS ON SEE ALANUD ! Ei, ma oskan ainult seda öelda, et ma olen hetkel õnnelik olles siin Londonis, kes teab mis Šotimaal saama hakkab, juba vist sattusin ühe petise otsa, kes tahab mulle nii öelda võtmeid Ameerikast saata, kui ma maksan deposiidi ja rendiraha tema panga kontole. Ühesõnaga tüüpiline scam. Olge kindlasti ettevaatlikud kui hakkate mingit elamist rentima, siin on inimesed valmis igasugusteks trikkideks. Ainus viis on kohale minna, ülevaadata ja veenduda. Tüüpilisteks küsimusteks võiksid olla: Kes olid eelmised elanikud? Miks nad lahkusid? Kas on võimalik nädala kaupa maksta? Kus pool tõuseb päike magamistoa suhtes? Kas maksud elektri ja muude kommunikatsioonide eest on hinna sees?
Üks odavamaid hindu kuu eest ehk lühend pcm on: 200 - 220pcm, nende hindadega tegelevad ka petised, sest nende pettus peab reaalne välja nägema. Seega soovitan hakata rentima tuba mis maksab umbes 250pcm, see pole nii võrd suurem hind ja samas palju kindlam on see, et te ei saa petta.
Minu lahkumispidu või õigemini oli see vast lahkumis nädal, läksid suurepäraselt, rohkelt sõpru ja möllu, tuttavaid ja niisama tegelasi. Siin kohal tahaks ka mõndasid kindlasti tänada suurepäraste õhtute eest: Madis, Marika, Grett, Amarillo team, T-teater, Yvette, Age, Kristiina, Reino, Jan, Federico, Siiri, Eva, Bertil ja kõik lahkumispeol osalejad.
Tripp iseenesest hakkas veidralt - nii kui ma läbisin turva väravad ja jõudsin number 12 väravasse, läksin ma suitsuruumi. Seal oli üks blondi päine tüdruk kes jäi mind pikemaks vaatama ja siis järsku tahtis sealt suitsuruumist kaduda, kuid see tal hästi ei õnnestunud, sest tema kott ei tahtnud kohe läbi mahtuda. Automaatselt tuli refleks teda aidata ja ta naeratas ja ütles ilusti:"Aitäh!".
Mõne ajapärast oli ta tagasi ning ilma suurte pingutusteta me juba rääkisime oma reisidest. Ta oli just 12. klassi lõpetanud ja suundus Austraaliasse läbi Londoni kus teda sõbrad juba ootasid, lennukiga lendas ta esimest korda ning naljakas oli kuulda kuidas ta väljendas oma tundeid kui me õhku tõusime ja maanduma hakkasime :) vahepeal tuli isegi "pühalehm!?" ära :D
Stanstead'i lennujaama jõudes näitasin ma talle kust tema Austraalia lennuki pardale minna ja siis saatis ta mind bussi peale, mis viis mind otse Victoria Coach Stationile, tee kesklinna oli pikk ja ärev, esiteks ei suutnud ma ära oodata millal ma oma lemmiku linna pinnale astun ja teiseks ma istusin nördinult bussi pingi peal ja vaatasin seda ummikut kus me juba pikemat aega passinud olime. Lõpuks jõudsin Victoriasse ja läksin kohe endale metroo piletit ostma. Selleks ostke enale Oyster card(maksab 3 poundi). Kuna ma olen siin 5 päeva siis ostsin endale nädala pileti tsoonides 1 kuni 2 mille juurde käib nädalane bussipilet. Nädalane pilet tsoonides 1 - 2 maksab 26.60 poundi ja ühe päeva pilet tsoonides 1 - 2 maksab 6.60 poundi, seega kellel matemaatika tugev tehke omad järeldused.
Peale seda jõudsin ma Geoffi juurde ja ta näitas mulle oma kodu - päris uhke või nii, asub Kings Crossil ehk 1. tsoonis ja elamine on kahekorruseline koos kolme rõduga. Peale Geoffi ja minu elab siin veel üks Geoffi sõber Robert kes on keemia doktorant esimesel kursusel - päris lahe sell.
Kes ei tea siis Geoff on Phd IT spetsialist ühes suures korporatsioonis nagu SAS(ei ole seotud lennufirmaga). Peale seda kui jõudsime Geoffi juurde läksin ma tagasi Victoria Stationile ja läksin oma lemmikusse pitsa buffee'sse sööma - maksab 6.49 poundi ja pitsat saad süüa nii palju kui sisse pigistad. Siis jõudsin ma tagasi koju ja läksin kohe magama.
Täna saan ma kokku ühe sõbraga Viru Hotellist (Deniss), kes kolis hiljuti just Londonisse elama ja mõne teisegagi, veel saan ma kokku oma vana brasiillasest toa kaaslase Jesus'ega(päris nimi on Anailton) aga see juhtub alles homme. Nüüd lähengi oma asju vaikselt ajama ja vanade tuttavatega kokku saama ning pisut vanu aegu meenutama. Londonist lahkun 18. juuni öösel kust jõuan oma ülikooli linna Dundee'sse 19. juuni hommikul.